Teie ostukorv on tühi.
Aedlevkoi "White"
Aedlevkoi "White".
Suurepärane lõikelill.
Kõrgus 50-60 cm. Erivärvilistesse õisikutesse koondunud suured, tihedalt täidetud lõhnavad õied. Suured rombjad lehed. Õitseb juunis-juulis.
Istutamise aastal ei tohi väetada orgaanilise väetisega. Põuasel perioodil peab levkoisid regulaarselt kastma ja väetama. Kuna täidisõielistel taimedel kaunad ei arene, siis näpistatakse äraõitsenud õied alt ära - eesmärgiga säilitada taime värske väljanägemine.
Levkoisid ei tohi istutada kohtadesse, kus on varem kasvatatud teisi ristõielisi taimi. Neid võib kahjustada ristõieliste pahkseenhaigus, mida põevad kapsad ja teised selle perekonna taimed.
Peab silmas pidama, et haiguse tekitaja säilitab võime nakatada teisi taimi mitme aasta vältel. Peale selle on levkoi aldis kõigi teiste haiguste ja parasiitide suhtes, kaasa arvatud ristõieliste kirp, kapsaliblikas, valge kapsaliblikas jne.
Et taimed õitseks juunis, külvatakse seemned märtsi keskel kastidesse mättamulla ja liiva (3:1) segusse. Tõusmete ilmumisel tuleb temperatuuri alandada +8+12 °C, kastid aga tõsta valgemasse kohta. 10-12 päeva pärast, idulehtede staadiumis, pikeeritakse taimed toitainekuubikutesse või pottidesse ja mõne aja pärast viiakse lavasse. Pikeeritavad taimed istutada mulda mis on segu mätta- ja lehemullast ning liivast (2:2:1). Karastatud levkoiistikud taluvad lühiajalist temperatuuri langust kuni -5 °C ja neid võib istutada avamaale varem, hoides taimede vahe 20-25 cm piires. Et kindlustada levkoide lakkamatu õitsemine läbi suve, teostatakse korduskülvid iga 10-15 päeva tagant.
Täidisõieliste taimede idulehed muutuvad suuremaks ja kahvatu-roheliseks. See annab võimaluse valida istikuteks 100% täidisõielisi. Peamine levkoi väärtus on hurmav aroom, mis õhtuti tugevneb. Sellepärast nimetatakse kahesarvelist levkoid ka öökannikeseks. Levkoisid võib istutada pinkide, lehtlate ja terrasside lähedusse. Teda kasvatatakse segalillepeenardes. Hea lõikelill. Halli levkoid võib istutada nii lillepeenrasse kui äärispeenrasse, kombineerides teda taimede kõrguse ja õite värvi järgi, aga samuti ka õitsemisaja pikkuse järgi. Levkoid võib istutada ka aiavaasidesse ja rõdukastidesse. Kõrged sordid on head lõikelilled, mis püsivad vaasis kuni 10 päeva ja täidavad toad oma suurepärase aroomiga.
1,0 g = 600-800 seemet (säilivad idanevust 4-6 aasta).
Suurepärane lõikelill.
Kõrgus 50-60 cm. Erivärvilistesse õisikutesse koondunud suured, tihedalt täidetud lõhnavad õied. Suured rombjad lehed. Õitseb juunis-juulis.
Istutamise aastal ei tohi väetada orgaanilise väetisega. Põuasel perioodil peab levkoisid regulaarselt kastma ja väetama. Kuna täidisõielistel taimedel kaunad ei arene, siis näpistatakse äraõitsenud õied alt ära - eesmärgiga säilitada taime värske väljanägemine.
Levkoisid ei tohi istutada kohtadesse, kus on varem kasvatatud teisi ristõielisi taimi. Neid võib kahjustada ristõieliste pahkseenhaigus, mida põevad kapsad ja teised selle perekonna taimed.
Peab silmas pidama, et haiguse tekitaja säilitab võime nakatada teisi taimi mitme aasta vältel. Peale selle on levkoi aldis kõigi teiste haiguste ja parasiitide suhtes, kaasa arvatud ristõieliste kirp, kapsaliblikas, valge kapsaliblikas jne.
Et taimed õitseks juunis, külvatakse seemned märtsi keskel kastidesse mättamulla ja liiva (3:1) segusse. Tõusmete ilmumisel tuleb temperatuuri alandada +8+12 °C, kastid aga tõsta valgemasse kohta. 10-12 päeva pärast, idulehtede staadiumis, pikeeritakse taimed toitainekuubikutesse või pottidesse ja mõne aja pärast viiakse lavasse. Pikeeritavad taimed istutada mulda mis on segu mätta- ja lehemullast ning liivast (2:2:1). Karastatud levkoiistikud taluvad lühiajalist temperatuuri langust kuni -5 °C ja neid võib istutada avamaale varem, hoides taimede vahe 20-25 cm piires. Et kindlustada levkoide lakkamatu õitsemine läbi suve, teostatakse korduskülvid iga 10-15 päeva tagant.
Täidisõieliste taimede idulehed muutuvad suuremaks ja kahvatu-roheliseks. See annab võimaluse valida istikuteks 100% täidisõielisi. Peamine levkoi väärtus on hurmav aroom, mis õhtuti tugevneb. Sellepärast nimetatakse kahesarvelist levkoid ka öökannikeseks. Levkoisid võib istutada pinkide, lehtlate ja terrasside lähedusse. Teda kasvatatakse segalillepeenardes. Hea lõikelill. Halli levkoid võib istutada nii lillepeenrasse kui äärispeenrasse, kombineerides teda taimede kõrguse ja õite värvi järgi, aga samuti ka õitsemisaja pikkuse järgi. Levkoid võib istutada ka aiavaasidesse ja rõdukastidesse. Kõrged sordid on head lõikelilled, mis püsivad vaasis kuni 10 päeva ja täidavad toad oma suurepärase aroomiga.
1,0 g = 600-800 seemet (säilivad idanevust 4-6 aasta).
Aedlevkoi kodumaaks on Vahemeremaad ja Kanaari saared. Üheaastane rohttaim. Varred üksikud või harulised, tihti puitunud 20-80 cm kõrgused. Lehed piklikud odakujulised või kitsad nõgusad, varre poole kitsenevad. Asetsevad varrel üksikult, longus, hele- või tumerohelised. Õied korrapärased, liht- või täidisõied, hea lõhnaga, koondunud 10-60 kaupa kohevasse või tihedasse eri pikkuse ja vormiga õisikusse. Lihtõielistel õitel on 4 tupplehte ja 4 kroonlehte, tema õitsemine kestab 4-5 päeva, täidisõielistel kuni 70 kroonlehte, õitsemine kestab kuni 20 päeva. Õitseb rikkalikult juunist kuni novembrini, lõunapoolsetes maades ka talvekuudel. Vili - kitsas, mitme seemnega kaun, 4-8 cm pikk. Vilja kannab hästi, seemned säilitavad idanevuse 4-6 aastat. Kultuurkasutuses 1570. aastast.
Arengutsükli järjepidevuse jaoks on vaja kolme vormi: sügislevkoi (var. autumnalis) mis on külvatud märtsis-aprillis, õitseb hilissuvel-varasügisel, seemned valmivad järgmiseks aastaks.
Talvelevkoi (var. hibrna), mis on külvatud juunis-juulis, õitseb järgmisel kevadel. Kumbki vorm avamaastikul keskvöötmes ei talvitu.
Suuremat levikut ja tähtsust omab suvelevkoi (var. annua).
Praegusel ajal on teada ligikaudu 600 sorti, mis erinevad üksteisest vormi ja kõrguse, õitsemisaja pikkuse ja erinevat värvi õite poolest. Dekoratiivset tähtsust omavad ainult täidisõielised taimed. Täidisõielised ei anna kunagi seemet. Seemned moodustuvad lihtõielistel taimedel. Tavaliselt pannakse külvi hulka osa taimi liht-, osa täidisõitega. Parimatel sortidel on 70-90% taimedest täidisõielised.
Et saada järeltuleval põlvkonnal suuremat protsenti täidisõielisi taimi, on vajalik välja valida seemnekojad, arvestades mõningate morfoloogiliste tunnustega. Taimede põõsad, mis annavad järelkasvuks täidisõielisi taimi, omavad viletsamat välimust ja lühikesi ümara ülaosaga kaunu, mis on surutud emakasuudme labadega üksteise vastu. Taimed, mis annavad ainult lihtõielisi taimi, omavad rohkem kaunu, emakasuudme labad on neil tagasi kooldunud ja moodustavad kaunte otstes justkui "sarve".
Kasvukoht: levkoi kasvab hästi erinevates pinnase ja kliima tingimustes, vajalik on vaid piisav pinnase ja õhu niiskus. Suurema dekoratiivsuse saavutab avatud päikeselistes kohtades. Ei talu liigniiskust ega pikaajalist põuda. Eelistab toitaineterikast, mitte happelist, liivsavist- või saviliivast mättamulda.
Valge levkoi.
* Taimede närbumine ja kärbumine- selle haiguse puhul toimub taimede tumenemine ja juurekaela kuivamine, mis viib taimed hävinemiseni. Taimede närbumine ja kärbumine on laialt levinud haigus paljudel kultuurtaimedel, mis levib nii katmikalal kui avamaal. Seened mis kutsuvad haiguse esile talvituvad mullas millede kaudu levib haigus haigetelt taimedelt tervetele. Tihti avaldub haigus tugevalt seal kus sama taime on kasvatatud pikaajaliselt. Tugevalt haigestuvad nõrgad taimed. Haigestumist soodustavad rasked liigniisked rõsked mullad. Võitluseks haigusega on kultuuride vaheldus, seemnete või mulla desinfitseerimine katmikalal. Mulla vahetamisel eemaldatakse täielikult 10 sm paksune pealmine kiht, mis asendatakse uue terve mullakihiga. Mulla desinfitseerimine kasvuhoones tehakse formaliiniga, kastes lahusega vahekorras 1:40-le. Kulunorm 1m2-le on 10-12 liitrit, kastes läbi 8-10 сm mullapinda. Külv ei tohi olla tihe 10 m2-le 3- 4 tuhat istikut.
Kastmine peab olema normi piirides ning õhustatus peab olema kasvuhoones hea. Levkoi taimi peab kastma sooja veega. Levkoi külvid kaetakse õhukese liiva kihiga (kasta pole kohe soovitatav). Kasta alles siis kui ollakse veendunud, et muld on tõesti kuiv.
Taimede ettekasvatamisel pikeerkastides võib kastid asetada mõneks ajaks veega anumasse nii et vesi imbuks mulda juurte juurde altpoolt. Kasvuhooneid tuleb pidevalt tuulutada, taimed õigeaegselt pikeerida, harvendada, kobestada, see aitab ära hoida taimede haigestumist. Taimede ümberistutamisel prakeeritakse välja kahjustatud taimed.
Haiguse ärahoidmiseks soovitatakse levkoitaimed istutada mulda mis koosneb 2 osast mättamullast, 1 osast kõdust, 1 osast jämedast liivast lisades 5-10% lupja. Enne õitsemist tuleb taimi kasta tugevalt ja 15-20 päeva järel väetada lehma või linnusõnniku leotisega.
Nuuter - see on üks laialt levinud ja ohtlik haigus ristõielistel kultuuridel igas staadiumis. Haigus levib nii katmikalal kui avamaal. Selle haiguse puhul ilmuvad juurtele mügarikud mis halvavad täielikult juurestiku, moodustades kõvad kombud. Kahjustatud juured ei suuda varustada taime maapealset osa vee ja toitainetega, mis kutsub esile taime kolletumise, kuivamis ja täieliku hävimise.
Parasiit, mis kutsub esile haiguse säilib mullas koos nakatunud taimeosadega 4-5 aastat! Kui nakatunud alale istutada levkoi taimed tungib seen juurtesse ja paljuneb soodsatel tingimustel kiiresti ning elab mullas edasi. Mulla puhastumiseks seenest tuleks neil aladel 5 aasta jooksul seal kasvatada teisi kultuure, nagu astrid, roosid, daaliad, maikellukesed jt.
Tugevamini avaldub haigus niisketel rasketel ja hapudel muldadel. Seemnete külviks ja taimede kasvatamiseks tuleb valida pinnas, kus pole kasvatatud ristõielisi kultuure vähemalt viis aastat.
Kui selline pinnas puudub tuleb mulda lisada enne värsket kustutatud lupja (1-1,5 kg/m2) 10-12 päeva enne külvi. Edasisel kasvatamisel tuleb jälgida rangelt õhustmist. Istikute valikul tuleb pöörata tähelepanu juurestikule, üksikud haiged taimed prakeerida. Massilise haigestumise korral on ümberistutamine keelatud. Avastades haiguse täiskasvanud taimedel tuleb taimed hävitada koos juurestikuga.
Edaspidi tuleb sellisel pinnasel taimejäänused koristada koos juurtega ja hävitada ning kaevata pinnas sügavalt läbi, mis aitab seent hävitada.
